Tallinn → Frankfurt → Bastia
Meie järjekordse matka jaoks tegime pisikest update: me ostsime matkakottide transpordikotti, mis vajadusel on ka vihmakaitse matkakottide jaoks matka ajal. Oleme veidike keskkonnasõbralikud, ei haka enam raiskama niinimetatud toidukilet, et kiletada transpordiks oma kotte. Meie matkakotid on suhteliselt uued ja heas seisus, et tahtnud, et transpordi ajal neid vigastataks. |
Bastia → Calvi → Calenzana
Kell 10:30 väljub buss Calvisse Bastia bussijaamast "Gare Routiere Bastia", sama buss sõidab edasi kell 14:30 Calenzanasse. Kuskil pole busside sõidugraafikud väljas, eelnevalt vaja teha eeltööd googeldades. Kahe peale 54 eurot mõlema marsruudi eest ( ühe inimese peale Bastia→Calvi 18eurot ja Calvi→Calenzana 8 eurot). Bastia palavus sunnib palju süüa-juua. Kas mägedes on jahedam? Homme näeme! Minu 4 aastatagune unistus saab teoks. Kell 12:30 jõudsime Calvisse. Buss teeb 2 tundi pausi, tegime tiiru kesklinnas. Ilus linn kauni promenaadi ja linnusega. Kell 14:30 sama buss viis meid Calenzanasse. Lõpp-peatusest 50m kaugusel asus meie kämping, mis maksis 9 eurot inimese kohta. Kui soovi on ennast välja puhata ühistoakeses voodi peal, maksis see 15 eurot inimese kohta. Homme plaanis kell 5 äratus, et kell 6 pealampidega välja minna. Samas külas on avatud toidupood SPAR, mis on avatud kuni kella 19ni. Kella 16 paiku läksime uudistama, mida pakkuvad restoranid. Head kohad olid veel kinni, ega prantslased ei tööta üle. Õhtusööki pidigi planeerima peale 18, aga kuna me olime juba külas, otsustasime teha sisseostet SPARis. Õhtusöögiks valmistasime külma kana salatit, lisaks ostsime igasugust näksi tee peale. Viimane võimalus käia poes. Kes teab, millal järgmine pood tuleb meile ette? Õhtuks oli kämping telke täis. Me teame, et kõik alustavad varahommikul teekonda, seetõttu kõik peavadki arvestama üksteisega. Kell 21 on juba kottpime, kui inimesed toimetavad, siis proovivad nad seda teha vaikselt kui hiired, et mitte segada teiste und. |
1. matkapäev
Calenzana → Ortu di u Piobbiu Refuge 12 km Kõrgusprofiil: 1500 m Kell 5:00 on äratuskell. Kuna eelmine päev läksin magama kella 19 paiku, kella 5ks olin välja puhanud. Tund kulus asjade pakkimisele ja söömisele. Kui me kell 6:10 alustasime teekonda, hakkas väga kiiresti minema valgeks. Kuni me jõudsime väljuda külakesest, oli juba nii valge, et pealampe ei läinudki vaja. Esimene päev. Oleme nii värsked, riided puhtad. Keskpäevaks jõudsime kohta, kus pidi lülitama sisse nelikvedu (täiendades päevikut veidike hiljem, naeratus tuli suule: ega see nelikvedu enam OFFi peale ei lähegi). Ühes kohas olid paigaldatud statsionaarsed ketid. Üles-alla mööda kalju. Higi jookseb, camelback tühjeneb. 11 km jooksul tegime 2 pikemat puhkepausi. Puhkepauside ajal võtsin koheselt saapad jalast ära...juba tunnen, et homme hakkan sporditeibitama oma jalgu. Teekond pole pikk, aga need tõusud ja vähesed langused. Mulle tuli meelde minu 5 aastatagune matk Kreetal Nipernaadiga, 4 aastatagune Lüükia tee. Sama palav, tuttavad vahemereäärsed kaljud, kivid. Siin küll on raskem, sest tõusud on väga järsud, aga nautida ma jõudsin. |
2. matkapäev
Ortu di u Piobbiu Refuge → Carrozzu Refuge 8 km Kõrgusprofiil: 750 m Tänaseks on plaanis 8 km. Äratus küll kell 5, aga välja läksime alles kell 06:50, kuna oli väga raske ülesse ärgata peale esimest matkapäeva. Tabelite järgi täna 8km läbimiseks kulub keskmiselt 5 tundi. Saime aru, et kerge see tee pole. Ja ei olnudki. Refuge jõudsime peale kella 15 paiku. Ligikaudu 8 tundi kulus 8 km läbimiseks. Tõusud/langused, kaljudel turnimine. Peale lõunat hakkas haarata abituse tunne. Terve päev turnides kivide keskel, vahel matkakepid segasid turnimist mööda kaljusid, samas kohe 3 meetri pärast päästsid libisemisest või toetusin enne, kui plartsataksin vastu kaljusid. Seetõttu ei pannudki neid ära, las vahepeal segavad turnimist, aga hoiavad eluohtlike situatsiooni eest. Kui tegin pilte, oli ahastuses. Piltidega ei saa edasi anda seda eluohtliku olukorda, kõik tundub nii okey, täiesti mõnus matkarada. Päriselt aga krigistasin hambad kinni ja palvetasin, et minu matkasaapad hoiaksid mind kalju peal. Olid ka olukorrad, kus matkakepid lihtsalt ripuvad käe otsas, mina aga rooman mööda kaljuseina. |
3. matkapäev
Carrozzu Refuge → Carrozzu to Haut Asco 6 km Kõrgusprofiil: 860m Elurütm normaliseerus selliselt, et kell 5 on äratus, kuni me teeme silmad lahti, sööme hommikusööki, pakkime asjad kokku, kell 06:45 väljume. Kell 06:15 on juba küllalt valge, aga varahommikul on ikkagi nii raske kohe ülesse ärgata, et kell 6 minna välja. Hommikusöögiks sööme põhiliselt müslibatoonikesi, muideks väga head on DAT müslibatoonikesed Promost (cash&carry), kaaluvad 70gr, kaloreid on ~470ccal/100gr koht. Iga päev arvan, et järgmine päev tuleb parem kui eilne, aga ma eksin. Tänast marsruuti me läbisime 7 tunniga, kokku 6 km. Keskmine kiirus 0,85km/h. Õudus kuubis. Pidevalt peab analüüsima oma igat sammu. Paljudes kohtades õnnestus ronida mööda kaljusid ülesse-alla, ühes kohas pidi ikka matkakotid seljast ära võtta. Üks vale samm ja oledki kuskil Mordori vallikraavis. Emotsioone on palju. Varem matkade ajal ma tegin väga palju pilte endast üksinda või koos abikaasaga, teekonnast jms. Nende kolme päeva jooksul pilte on oluliselt vähem, sest kõik jõud läheb matkale. See on minu jaoks kui ellujäämismatk. Veel eile õhtul abikaasa hakkas kurtma, et tema põlv hakkab veidralt käituma. Meie eelmise matka ajal, mai-juunikuises Juliana Traili peal abikaasa põlv tahtis meie matka katkestada. Ent tasapisi, vahepausidega, päevapausidega me läbisime selle lõpuni. Teisel matkapäeval abikaasa ei saanud ignoreerida saabuvat valu põlves. Eile õhtul me otsustasime, kui põlv hakkab jälle valutama, peame mõtlema matka katkestamisele. |
4. matkapäev
Carrozzu to Haut Asco → ... → Carrozzu to Haut Asco 4 km Kõrgusprofiil: 280 m Hotell serveerib hommikusööki kella viiest hommikul. Küll nad on targad, arvestavad matkahulludega. Kell viis sõime oma kõhud täis mõnusas hotelli hallis ning peale kella 6 matkakotid selga ja mägede poole. Täna ootab meid ees 1250m tõusumeetreid 9km pikkune matkarada, mida läbitakse keskmiselt 9,5 tunniga. Eespool ootab meid ühed raskemad 4 etappi enne järgmist võimalust ennast hästi välja puhata. Kahe tunni möödudes abikaasa jääb seisma. Ma sain aru, et minu lootus matkata edasi on läbi. Abikaasa põlv hakkas uuesti "nutma". Me mõlemad saame aru, kui minna edasi, siis varsti valuvaigistid lähevad käiku ja kui tahta matkarajalt maha minna, on see kas praegu minna tagasi Ascosse või nelja päeva pärast saabume uuesti tsivilisatsiooni. See pole Sloveenia, kus igal etapil võis teha suuremat peatust tsivilisatsiooni juures. Kõik. Tervis on meile antud, et me seda hoiaks... Inimesed ka Hillari trepil pidid pöörduma tagasi... Ma tulin siia abikaasaga, nii et peab arvestama üksteisega. Minu elus ma sooviks, et juures oleks terve abikaasa... Ja veel sada mõtet, mida ma mõtlesin 2 tunni jooksul, mil me istusime kivi peal ja mõtisklesime, et peame tagasi pöörama. Eespool aga teised matkasellid muutusid aina väiksemaks täpikesteks, kes suundusid kaljude poole. Kuskil seal on matkatee, meie vaatepunktist see näis olevad lihtsalt kalju, mis suundub taeva poole.
|
AJACCIO → SPELUNCA → PORTO
Spelunca kanjon. Autorendi abil on võimalik näha rohkem ilusamad kohad ära. Ühistransport Korsika saarel on ka krõbedate hindadega, seetõttu kohe esimesel päeval me saime aru, kuivõrd hea, et me saime väikest, mugavat, ökonoomset autot rentida nii kiiresti. Võtsime täiskaskoga, sest see oli minu jaoks esimene kogemus autorendiga. Ka mägiteed on sellised, kes teab, kes sulle vastu kihutab, kes teed ei anna... 30EUR/päev auto eest välja käia alguses tundus hea mõte ja väljapääs, kuidas sisustada oma puhkust saarel. Kanjonis voolab mõnus külm jõgi, suvekuumuses võib teha vahepause ja jahutada ennast. Matkatee kulgeb piki jõge, mööda metsa ja kivide. Kaugele me ei jõudnud kõndida, sest ma ei pannud oma täisväärtuslike matkasaapaid jalga, kuna oletasin, et tee on easy ja läbitav vabaajajalatsites. See oli viga. Ärge nii tehke =) |
PORTO POLLO → PROPRIANO → KORSIKA LÕUNATIPP
Kuna mina olin roolis, siis abikaasa ülesandeks osutus planeerida, mida me külastame. Nii ka täna. - "Kui me keerame tee pealt paarkend kilomeetrit eemale, võime jalutada kuni dolmeenideni". - "Davai, keerame sinna". Nii me avastasime juhuslikult enda jaoks iidseid dolmeene, mis osutusid vägagi ägedateks. |
BONIFACIO
Bonifacio - linn, mida kaunistavad kõrged valged kaljud, ilus vanalinn ja rikkalik ajalugu. Linnale pühendasime tervet päeva. Autoga linna minna on kõige halvem idee. Linna saab ainult jalgsi, seetõttu autosid pargitakse enne linnaväravaid. Autosid on palju, parkimine on kallis. Tehes eelnevalt tööd, leidsime, et parem jätta auto veidike linnast välja ja tulla jalgsi. Hea idee, mida kasutasid ka teised turistid. |
ZONZA → QUENZA → ZONZA
Matkaraja pikkus: 15km Ilma matkakottideta on küll mõnus minna jalutada. Abikaasa jalg enam ei nuta, koormust võtsime vähemaks ja matkata juba saab peaaegu täistuuril. Pisike kott seljas, ühe päeva vee-ja toiduvarud sees. Tänane matkarada kulges mööda Korsika metsa, tõusud-langused olid väga pisikesed. Vahepeal avanesid vaated kaugele kõrgemate mägede poole. Seal kuskil on GR20. Päev möödus nii fantastiliselt, sest terve päeva ma sain mediteerida mõtetes ja matkama meie 15km rahulikus tempos. Korsika kõrged männid, hiigelsuured käbid kaunistasid meie teekonda. Matkad ja imetled seda iludust. Nii see päev jäi ka mällu: roheline matkarada, ajud puhkavad, hing mediteerib. Tagasiteel tegime sisseostet Zonza SPARis ja liikusime tagasi meie kämpingusse nautima suveõhtut. Homseks plaanid juba valmis. Sõidame kaugele põhja poole. Seal ootab meid hotell massaažiga mullivann. |
Täisväärtuslik matkapäev!
MACINAGGIO → Plage de Macinaggio → Plage de Tamarone→ Playa de Barcaggio → Macinaggio 25 km Kui näeme võimalustühepäeva matkaks, siis kohe sinna. Nii meil õnnestus minna uudistama Korsika üks mitmetest põhjapoolsematest matkaradadest. Matkapäev möödus probleemideta ja põnevalt. Ja see oli vaid tänu tuulele! Kui pole tuult, me sureksime sealsamas mere ääres. Palav päike kõrvetab. Pea keeb. Aga kui tõusis tuulekiirus, issake kui hea jahutus! Veevarud meil olid, aga lõpmatuseni juua ka ei saa. Pilvi oli vähe. Seekord meie elupäästjaks osutus tuul. Lõunapausi tegime Barcaggios. Matkateele jäid ilusad merevaated Elba ja Capraia saarele. Matka ajal teele jäid erineva säilitusvaadetega tornikesed. Enne Barcaggiot õnnestus ühes sees ka ära käia. Üheaegselt ka pugesin tuule eest peitu, sest ta tahtis mind ülesse tõsta ja viia endaga kaasa. Antud marsruut osutus minu jaoks MUST SEE punktike. Kui keegi küsib nõu Korsika kohta, siis seda etappi ma soovitan kohe südamest külastada. |