|
Pealkiri: 《Marmotikute radadel》
Autor: 《Tüdruk kleidis》 Riik: Itaalia Matkarada: Alta Via 2 Matka kestvus: 14.juuni- 23.juuni aastal 2023 Matkapäevi: 10 päeva Läbitud matkaraja pikkus: 145 km matkarada |
|
13.JUUNI
Tallinn → Veneetsia→ Bressanone
|
Matkapunkti jõudmiseks kulus kokku mõnus ühepäevane seiklus. Lennuk väljus kell 5 hommikul Tallinnast, kell 12 sõime lõunat juba Veneetsias ja rong väljus Mestrest kell 13:47, 3 tundi sõitu põhja poole ja hurrraaa, kell 17 olime juba Bressanones. Kiire check in hosteli ja juba me läksime linnavaateid nautima. Bressanone on ilus, puhas Itaalia linnake, kus iga nurk on omamoodi vaatamisväärsus. Vaatasime mägede poole, kuhu peame homme suunduma, kõrguse võtt 1900m. Katsume kukalt ja loodame parimat.
|
|
|
|
|
|
14.JUUNI
|
1. matkapäev
Bressanone → Plose→ Rifugio Plose 15 km Matka ajal kasutasin oma Polar spordikella. Kuivõrd ta mõõtis meie distantsi õigesti, pead ei anna, et väga õigesti. Vahepeal GPS tahtis jalutama minna, pani distantsmeetreid juurde, eks ka temal on sama raske matkata väheasustatud aladel nagu meilgi. Aga andsin talle ruttu andeks ja arvestasin koguaeg, et tal on kindlasti 10% patt hinge taga. |
|
|
|
|
|
|
Täna algselt tundus, et tõus on iseenesest raske, aga matkarada kerge. Peale kunagist GR20 tundus see matkarada maanteena. Ja nii oligi. Tõus iseenesest väsitas ära, pidev mäkke tõus, ent ise matkarada oli hästi tallatud zik-zakiline keset metsa. Kõrged männid ja kuused kaitsesid kõrvetava juunikuu päikese eest. FP50 tuli kasuks, päeva lõpuks ei põlenud ära. Peaaegu terve matkarada kulges tõstuki alt, metsas käisid aktiivsed ehitustööd, tulevikus tuleb sinna pisike raudtee turistide meelelahutamiseks.
Kui kella 17ks jõudsime Plosehütte, meie ööbimispaika. Sain aru, et pea hakkas valutama müra pärast, mis meid päeva jooksul tülitas: tõstukid, ehistutööd. Ploses aga tundsin esmakordselt rahu ja vaikust. Ja mis vaade avanes, kui läksime Plosehütte poole peale Plose tõstukit! Muudkui tahtsin teha pilte/videosid, sest iga nurga vaade oli imetlemiseks loodud. Hakkasid tihenema pingid, kus sai jalgu puhata ja mägesid imetleda. Plosehüttes me eelnevalt broneerisime ööbimiseks toakese, koos ööbimisega võtsime ka poolpansioni, ehk õhtusöök ja hommikusöök hinnas. Matka alguseks meil oli ette broneeritud maksimum kolm ööbimiskohta. Kõik edasised ööbimispaigad broneerisime 1-2 päeva ette. Varasema abikaasa põlvetrauma tõttu ei teadnud kunagi, kui kaugele me jõuame matkata. Peale õhtusööki sain aru, kuivõrd poolpansion on seda väärt. Õhtusöögiks aga anti makaronid tomatipasta-seene-peekoni kaste, lisaks veel guljašš ja desserdiks jõhvikakook. Päeva jooksul on nii palju kaloreid kulutatud, et itaaliapärane õhtusöök tõi kõik energiavarud tagasi. Kui me lõpuks veeresime laua tagant välja, sain aru, kuivõrd vähe ma sõin päeva jooksul ja nüüd peaks väga maitsev toit tegema kaloraaži tasa. est päeva jooksul kulutasime palju energiat. Kui heitsin voodisse pikali, tundsin, kuidas lihased tõmblevad, spasmid. Eks kallid jalakesed varsti harjuvad sellise tempoga.
Kui kella 17ks jõudsime Plosehütte, meie ööbimispaika. Sain aru, et pea hakkas valutama müra pärast, mis meid päeva jooksul tülitas: tõstukid, ehistutööd. Ploses aga tundsin esmakordselt rahu ja vaikust. Ja mis vaade avanes, kui läksime Plosehütte poole peale Plose tõstukit! Muudkui tahtsin teha pilte/videosid, sest iga nurga vaade oli imetlemiseks loodud. Hakkasid tihenema pingid, kus sai jalgu puhata ja mägesid imetleda. Plosehüttes me eelnevalt broneerisime ööbimiseks toakese, koos ööbimisega võtsime ka poolpansioni, ehk õhtusöök ja hommikusöök hinnas. Matka alguseks meil oli ette broneeritud maksimum kolm ööbimiskohta. Kõik edasised ööbimispaigad broneerisime 1-2 päeva ette. Varasema abikaasa põlvetrauma tõttu ei teadnud kunagi, kui kaugele me jõuame matkata. Peale õhtusööki sain aru, kuivõrd poolpansion on seda väärt. Õhtusöögiks aga anti makaronid tomatipasta-seene-peekoni kaste, lisaks veel guljašš ja desserdiks jõhvikakook. Päeva jooksul on nii palju kaloreid kulutatud, et itaaliapärane õhtusöök tõi kõik energiavarud tagasi. Kui me lõpuks veeresime laua tagant välja, sain aru, kuivõrd vähe ma sõin päeva jooksul ja nüüd peaks väga maitsev toit tegema kaloraaži tasa. est päeva jooksul kulutasime palju energiat. Kui heitsin voodisse pikali, tundsin, kuidas lihased tõmblevad, spasmid. Eks kallid jalakesed varsti harjuvad sellise tempoga.
|
|
|
|
|
Meie magamistoa aken avanes võrratu Dolomiidi mäestikule. Vaadates aknast välja, mediteerisin enda head ja sügavat und ööseks...
15.JUUNI
|
2. matkapäev
Rifugio Plose → Gampen Alm 16 km Kui eile päeva esimene pool oli märgistusega probleeme, siis täna meil sellega probleeme polnud. Ostsime ka Ploses lahtikäivat kaarti, mis aitas mind paremini mõista tuhatsada radu, mis jäid tee peale. Ning abiks olid ka igapäevase elevationi kirjeldused. |
|
|
|
|
|
|
|
|
Veega probleeme pole. Igast kohast me ostsime vett, sest oma filtreid ega tablette kaasa ei võnud. Kokku võtsin kaasa 0,75l vett pudelisse pluss camelback 2l. Täna päeva esimene pool oli kergemavõitu, pilved pea kohal, päike ei kõrvetanud, seetõttu eriti ei joonudki. Esimesed 9 km läksid nagu niuhti. Enne 500m järsu tõusu tegime lõunapausi. Tõus tundus raske, ent tagantjärgi mitte midagi erilist, hea kardiotrenn. Peale tõusu abikaasa nägi ilusat suurt kivi, mis oli matkateest veidike eemal, aga mida ta tahtis ilmtingimata ära näha. Tegime veidike matka freeride kivi juurde, mille järgselt läksime ühe teise mäenõlva peale, kust avanes võrratu vaade Refugio Genova peale ja 300m allpool meie hosteli peale.
|
|
Refugio Genova hooaeg aeg algab alles 16.juuni, seetõttu peatusime erahostelis. Olime eelnevalt soetanud ühe klubi kaarti, et saada soodustusi majutuste osas. Erahostelid sinna alla ei käi. Kasutasime kokku matka jooksul seda kaarti vähem, aga enamvähem jõime väikesesse plussi. Nii et klubikaarti on mõtet soetada.
|
|
Õhtusöök kestis meil meeldivalt 1h . Ettekandmine nagu tõelised restoranis. Magasime hostelitoas, kus ööbisid veel 8 inimest. Minu jaoks sellise arvuga matkaselle ühes toas oli esmakordne kogemus . Kõrvatropid lähevad näha väga kasuks.
16.JUUNI
|
3. matkapäev
Gampen Alm → Rifugio Puez→ Rifugio Frara (Passo Gardena) 18 km Iga õhtu me uurisime, mis meid ees ootab. Nii ka tänaseks olime välja uurinud, et ootab üks järjekordne järsk tõus. Tõus osutus mitte nii raskeks kui arvasin. Hull seis oli kahe tõusu vahelises orus. Lõpmatu lumi ja kivid. |
|
|
|
|
|
|
|
|
Korra käisin isegi reieni lume alla. Siis ma sain aru, et pole see nalja asi küll. Kunagi ei tea lume sügavust, mis kivihunnikud on kivide all peidus. Hommiku poolel enne tõusu kohtusime ühe kohaliku giidiga, kes hindas olukorda rajal enne kui tuleb siia varsti grupiga. Tema ütles meile, et järgmine etapp, mis läbib kõrgmäestiku, on hetkel väga lumine. See tähendab, et sinna minna on ohtlik oleks ka lisavarustusega. Pole ka imestav, miks sealsed refugiod avanevad alates 23.juuni. Kui matkasime edasi, harjusime juba mõttega, et homset etappi peaks vahele jätma.
|
|
|
|
Dolomiidid on väga puhtad mäed. Hetkel inimesi on siin vähe, hooaeg pole veel alanud. Leidsin mägedes prügi, klaaspudel ja vana roostes gaasiballooni. Panin neid kilekotti ja riputasin selle matkakoti külge. Sellises sümbioosis matkates minu taga kõlasid helid kil-kol, kil-kol. Mäelammaste pealikule pannakse kaelale kellukest, et kari järgnes talle. Kui me lähenemine Refugio Puezile, kohtusime suure lambakarjaga. Ja mina oma kellukesega. Beeeee, järgnege mulle :) eks leidus lambaid, kes järgnesidki mulle. On nad ikka alles lambad =)
Päev tundus lõputult pikk. Kuna Refugio Puez pole veel hooaja avanud, pidime järgmisest etapist pool ära tegema. Need 7 km tundusid lõputud. Peale järjekordse kivikalju loodad, et ehk juba avaneb vaade rohelisusele ja meie Refugio Frarale... Aga ei. Peale kivikalju avanes võrratu vaade uuele kivikaljule. Maastik oli justkui Kuu peal. Meie probleem oli selles, et me olime juba nii väsinud, jalad lihtsalt kandsid edasi, kuna pidime jõudma meie Refugiosse kella 19ks, enne päikeseloojangut. Jõudsime lõpuks ometi kella 18:30ks, kiire puhkuse hetk ja läksime nautima sealse restorani mõnusid.
Päev tundus lõputult pikk. Kuna Refugio Puez pole veel hooaja avanud, pidime järgmisest etapist pool ära tegema. Need 7 km tundusid lõputud. Peale järjekordse kivikalju loodad, et ehk juba avaneb vaade rohelisusele ja meie Refugio Frarale... Aga ei. Peale kivikalju avanes võrratu vaade uuele kivikaljule. Maastik oli justkui Kuu peal. Meie probleem oli selles, et me olime juba nii väsinud, jalad lihtsalt kandsid edasi, kuna pidime jõudma meie Refugiosse kella 19ks, enne päikeseloojangut. Jõudsime lõpuks ometi kella 18:30ks, kiire puhkuse hetk ja läksime nautima sealse restorani mõnusid.
17.JUUNI
|
4. matkapäev
Rifugio Frara (Passo Gardena) → Corvara → Passo Pordoi (Hotel Savoia) 9 km Me ei läinudki etappi Refugio Boe, Refugio Pisciadu. |
|
|
|
|
|
Me läbisime 9 km kuni linnani Corvara. Esimesed 4,5km me matkasime veidike Alta Via etapil ja siis mööda kaljuseina, kohaliku matkarada kaudu linnani välja. Turnimist jätkus, vaated avanesid mäeahelikule, kust me eile tulime. Corvarast sõitsime bussiga Passo Pordoisse, kust homme jätkame oma Alta Via 2 matka. Passo Pordois võtsime aja maha ja nautisime mõnusat puhkust. Tegime tiiru mausoleumisse, mis ehitati 1 maailmasõjas langenute sõdurite auks. Algselt oli siin kalmistu, nüüd mausoleum, monument.
|
|
|
|
Hotellis me olime kaks kolmest külalistest. Broneeringu ajal nägime, et hotellis on olemas mullivann ja saun. Kui me palusime sauna, administraatoril olid algselt suured silmad, aga ta lubas, et paneb sauna sooja meie jaoks. Mullivann ei töötanud. Hiljem me saime aru, et antud koht on populaarne rohkem talvised perioodil, mil nõlvad on avatud mäesuusatamise ja lumelaudade jaoks. Siis ka mullivanni ja sauna vajadus tõuseb tohutult. Ent tundub, et suvel ainult külmavereline eestlane tuleb kohale ja palun sauna sooja panna. Õhtul mõnulesime mõnusas 75-80 kraadises saunas. Peale kolmepäevast matkapäeva see tegi hingele ikka suure pai-pai.
18.JUUNI
|
5. matkapäev
Passo Pordoi (Hotel Savoia) → Lago di Fedaia → Malga (Residence Regina Delle Dolomiti) 15 km |
|
|
|
|
|
|
|
15 km tundus lihtne rada, ent päeva lõpuks jalad ikkagi murdusid väsimusest.
Kell 14:30 jõudsime meie apartmenti ja kell15 olime juba tõstukite juures. Meil oligi plaanis jõuda tõstukile, et sõita Marmoladale võimalikult lähedale. Kella 16:30ni tõstukid töötasid, nii et me jõudsime suurepäraselt käia ära Marmolada 3265 meetri kõrgusel ära. Avanesid ilusad vaated. Nägime ära Boe platoo, mida me eile sõitsime bussiga ümber. Boe platoo oli üleni lumine. Tõstukite vahepeatuses (teisel astmel) oli pisike muuseum, mis jutustas 1 maailmasõja ajast, kuna Marmolada liustiku kasutati tol ajal ka sõjaväe baasina. Kohalik laager oli siin püsti, mida raiuti liustiku sisse.
Kell 14:30 jõudsime meie apartmenti ja kell15 olime juba tõstukite juures. Meil oligi plaanis jõuda tõstukile, et sõita Marmoladale võimalikult lähedale. Kella 16:30ni tõstukid töötasid, nii et me jõudsime suurepäraselt käia ära Marmolada 3265 meetri kõrgusel ära. Avanesid ilusad vaated. Nägime ära Boe platoo, mida me eile sõitsime bussiga ümber. Boe platoo oli üleni lumine. Tõstukite vahepeatuses (teisel astmel) oli pisike muuseum, mis jutustas 1 maailmasõja ajast, kuna Marmolada liustiku kasutati tol ajal ka sõjaväe baasina. Kohalik laager oli siin püsti, mida raiuti liustiku sisse.
|
|
|
|
Malgas restorane polnud. Meil oli kaasas oma 4 paki Meki sublimeeritud toitu. Kohalikus marketis hankisime megahead hirvesalaami, leiba hommikuks , snäkke ja limonaadi. Restorane ei näinud, nii et hea, et Meki valmistoit oli kaasas.
19.JUUNI
|
6. matkapäev
Malga (Residence Regina Delle Dolomiti) → San Pellegrino (Hotel Costabella) 17 km |
|
|
|
|
|
|
|
|
Päeval sai läbitud 17 km, ent suurem osa oli justkui maanteerada, tõus alguses tundus raske, ent kiiresti jõudsime tipu. Ilusad rohelised niidud. Peale laskumist teele jäi väike mõnus külakene. Täna esmakordselt sattusime vihma alla. Ei kallanud, aga märjaks veidike saime. Üldiselt ilmaga hetkel vedas väga. Tihtipeale olid pilved ja päike, nii et ilma peale kurta ei saanud.
20.JUUNI
|
7. matkapäev
San Pellegrino (Hotel Costabella) → Rifugo Passo Valles → Rifugio Mulaz 14km Tänane päev läks kohe hinge sisse! Väga äge teekond. Rohelised niidud vaheldusid suurte kivikalmistutega. Pausi tegime Passo Valleses, Coca-Cola ja krõpsud, hurraaa. |
|
|
|
|
|
|
|
|
Teekond Mulaze oli üliäge, mille tõttu ei saanudki palju pilte jäädvustada. Igat sammu pidi hoolikalt valima. Tee peale juhtus ka turnimisvajadus, aga sai hakkama ka ilma lisavarustuseta. Köiteks andis suurepäraselt kinni hoida, sulav lumi orgudes ei seganud matkamist. Hullem olukord lumega tekkis, kui hakkasime lähenema Refugio Mulaze juurde. Kuna hetkel oli sulailm, proovisime lumest ümber minna. Lume all võivad olla juba järvekesed, ei tahtnud ei märjaks saada, lume alla kukkuda ega traumasid tekitada. Refugio Mulaze asukoht läks nii hingesse. Nii kaugel tsivilisatsioonist, aga meile pakuti poolpansioni. Õhtusöögiks pasta Bolognese ja guljaž praetud kartuliga, desserdiks küpsetatud kook ja pannakota.
|
|
21.JUUNI
|
8. matkapäev
Rifugio Mulaz → Passo Rolle → Rifugio Rosetta 15km Ostsime Mulazest 1,5l vett, kraanist ei ole tule joogivesi, nii et siiamaani ja ka edaspidi jõime vaid ostetud pudelivett. |
|
|
|
|
|
|
Allamäge minnes tee peale jäi natuke lund, ent minna oli vaja väga ettevaatlikult. Kiviklibu pinna peal oli lihtne libiseda. Vahepeal ikka jääd mõtlema, kas minu reisikindlustus ikka korvaks kahju, kui ma oleksid libisenud ja saanud jalatraumat... Kuna ka siin Alta Via 2 põhirada on liiga lumine, ei soovitata minna. Otsustasime tervise kasuks ja läksime alternatiivrajale. Teised matkasellid koos meiega läksid ka alternatiivrajale. Päev oli väga palav. Vaatasin, et lähimas linnas oli 26 kraadi sooja. Siin see tundus justkui üle 30. Tuult on vähe, puid ka ei paista lähedal olevat, mille alla võiks peitu vahepeal pugeda. Kella 11 paiku tegime pika, kahetunnise pausi Passo Rolle juures. Ootasime, kuni päevane kuumus möödub.
Peale kella 13 jätkasime oma teekonda. Alguses tundus mõnus hea soe ilm, aga ikkagi palav. Abikaasa talub halvemini kuumust, mina olen vastupidavam. Kui jäi meie sihtpunkti 4km ja 400m tõusu, abikaasa akud hakkasid lõppema. Läksime 290m alla tõstukite (Rosetta) juurde ja tõusime tippu. Sealt avanes äge vaade meie refugiole Rosettale. Nagu ikka, poolpansion, õhtusöök ja hommikusöök hinnas. Siin hostelis on kõikühistoad, eraldi tuba ei saanud võtta. Ent meile vedas, meid ei pandud ühistuppa. Jäi mulje, et eriseltskondi proovitakse eri tubadesse panna.
Peale kella 13 jätkasime oma teekonda. Alguses tundus mõnus hea soe ilm, aga ikkagi palav. Abikaasa talub halvemini kuumust, mina olen vastupidavam. Kui jäi meie sihtpunkti 4km ja 400m tõusu, abikaasa akud hakkasid lõppema. Läksime 290m alla tõstukite (Rosetta) juurde ja tõusime tippu. Sealt avanes äge vaade meie refugiole Rosettale. Nagu ikka, poolpansion, õhtusöök ja hommikusöök hinnas. Siin hostelis on kõikühistoad, eraldi tuba ei saanud võtta. Ent meile vedas, meid ei pandud ühistuppa. Jäi mulje, et eriseltskondi proovitakse eri tubadesse panna.
|
|
22.JUUNI
|
9. matkapäev
Rifugio Rosetta → Rifugio Pradidali → Rifugio Treviso 16 km Üleelmises ööbimiskohas, Mulazez, ja eilses ööbimiskohas, Rosettas, polnud duši. Hea, et niisked lapikesed on alati kaasas. Ei tea, palju üldse nendega puhtaks saab, aga platseebo töötab. Tänases uues ööbimispaigas, Trevisos, maksis dušš 6 eurot 20l pesu eest. |
|
|
|
|
|
|
Täna läksime välja peale kella 7, kuna meile eelnevalt öeldi, et enne alla laskumist on palju lund ja seda osa läbida on parem varahommikul, mis päike pole veel jõudnud lund sulatada. Platoo oli ilus lumega kaetud, lumel kannatas käia küll. Samas olin alati valmis, et vajun lume alla. Mägedes tuul on väga külm, aga keha higistab. Lumeisu vaigistasin täna korralikult kinni. Eks see ongi kahe otsaga asi. Kui tulla mägedesse hooaja alguses, siis on mõnus, vähe inimesi, pea ei valuta, et ei leia ööbimiskohta. Aga! Lumi pole veel täielikult sulanud. Ja ongi küsimus, millal ta sulab siin lõplikult? Pilte me näeme küll, kuidas siin lilled õitsevad, on see augustis?
|
|
|
|
|
Peale alla laskumist ootas meid 28 kraadine org. Suure vaevaga, vahepealse jahutamisega mäejões, kiiruga jõudsime meie järgmisesse ööbimiskohta Rifugio Trevisosse. Sealt me nägime mäekuru, kust tullakse alla Alta Via 2 põhirada pidi. Eks kuu-pooleteise kuu pärast seal pole ühtegi lumehelvekest ja matkata saab Alta Via 2 täisulatuses.
23.JUUNI
|
10. matkapäev
Rifugio Treviso → Passo Cereda (Rifugio Cereda) 10 km Päev algas mõnusa jahedusega, mis aeg ajalt vaheldus niiske õhumassiga. Päikest ei olnud näha, ta oli peidus mäe taga. Arvasin, et ennäe, abikaasale kuivõrd parem matkata, kui päike ei kõrveta. |
|
|
|
|
|
|
Kui me möödusime mäekurust, hakkas udu ajama. Meel oli hea, kuni kuulsime kaugel müristmist. Möödus umbes pool tundi, kui hakkas vihma sadama. Taevas müristas. Välgud terves taevas. Saime aru, et läheneb torm ja peame varju minema. Kõrged mäed, järsud nõlvad. Ja ohsa imet, kivi, mille all on varjukoht! Nii me seal istusime poolteist tundi, kõik see aeg taevas müristas, välgud särasid, vihmale vahelduseks lendas rahe kohale. Kivi all kõik tilgub, ent meeleolu tegi paremaks teadmine, et me veel eile broneerisime kaheks ööks Rifugio Ceredas oma toakese. Vahepeal panin oma tuulejope alla sulejopet, kihiline riietus, sest läks aina külmemaks. Tunni aja pärast rahe lakkas, tibutas väike vihm. Kuna jäsemed hakkasid surema istumisest, otsustasime liikuma hakata.
|
|
|
|
Pisikese vihma saatel matk jätkus. Vahepeal tekkis matkarajal olukord, kus pidi sisse lülitama täisvedu. Rada tuletas meelde veidike Korsika GR20, kivikalmistud, millest mööduda sai turnides, roomades. Kell 14:30 jõudsime rifugiosse, selle ajaga jõudsime ka ära kuivada.
|
|
|
24-29.JUUNI
Fiera di Primiero → Feltre → Trento → Veneetsia → kus on kodu, mis on kodu, kus on kodukoht...
Täna hommikul saime aru, et meie seiklused Alta Via 2 matkarajal lõppesid. Abikaasal hakkas põlv jällegi valutama. Seisiski küsimus, kas matkata veel 2,5 päeva ja rada on läbitud, või jätta põlv rahule ja anda taastumisaega. Tegime teise valiku kasuks. Kiiruga mõtlesime oma järgnevate päevade meelelahutusprogrammi välja ja tegime endale ekskursioone Itaalia suurepärastes linnakestest nagu Feltre, Trento, Veneetsia.
Täna hommikul saime aru, et meie seiklused Alta Via 2 matkarajal lõppesid. Abikaasal hakkas põlv jällegi valutama. Seisiski küsimus, kas matkata veel 2,5 päeva ja rada on läbitud, või jätta põlv rahule ja anda taastumisaega. Tegime teise valiku kasuks. Kiiruga mõtlesime oma järgnevate päevade meelelahutusprogrammi välja ja tegime endale ekskursioone Itaalia suurepärastes linnakestest nagu Feltre, Trento, Veneetsia.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Meie seiklused Veneetsias:
|
|
|
|
Ja muidugi enda jaoks ka tehtud meie reisi eelarve.
|
|
Minu armsakesed fotokollaažid:
"Vaated aknast"
|
|
|
|
Dolomiitide kohal tiirutavad ühed ilusamad pilvikesed:
